Sushi - unustamatu maitse!

Tundub, et enamus inimestel pole sushi esmakordsel söömisel kohe positiivselt vau-efekti tekkinud. Sushiga harjutakse enamasti järk-järgult ning seda õpitakse nautima tasapisi. Ma olen neid lausa teadlikult vältinud, kuna arvasin, et sushi mulle sugugi ei maitse. Olen sushit tõeliselt armastama õppinud alles hiljuti. Täiesti kummalisel kombel tekkis mul mingi alateadlik sushi-isu eelmise aasta lõpupoole. Käisime mitmetes sushi restoranides, proovisime palju erinevaid sushi rulle, kuid see isu lihtsalt kasvas ja kasvas minus, kuni lõpuks ostsime kõik sushiks vajaliku ning tegime seda esimest korda ise kodus. Kui ma muidu ei pelga ka keerukamaid retsepte, siis sushi vastu oli mul teatav aukartus ning ma võtsin väga kaua hoogu, et seda ise teha julgeks. Sest sushi puhul on väga palju reegleid, mida tuleb kindlalt järgida. Kõige olulisem on sushi juures õigesti keedetud riis ja kvaliteetne ning värske tooraine.

Sushi valmistamine

Mida sushi valmistamiseks vaja läheb :

• bambusmatt - spetsiaalne vahend sushi rullimiseks 
• sushiriis
• nori lehed ehk kuivatatud merevetikas
• riisiäädikas
• marineeritud ingver
• wasabi ehk Jaapani mädarõigas
• Jaapani sojakaste
• wakame vetikas 
• röstitud seesamiseemned. 

Kui juba läheb sushi valmistamiseks, tuleb osta võimalikult värske kraam täidiseks. Mina kasutasin järgmiseid koostisosi:

• avokaado
• tiigerkrevetid
• (graavi)lõhe
• kalamari

Enne sushi valmistamist pane kõik komponendid taldrikutele valmis. Sushi vahele lõigatakse köögiviljadest reeglina peenikesed ribad (kurk, paprika, avokaado). Krevette eraldi viilutama ei pea.

Maki-rullide valmistamine

Aseta nori leht bambusmatile läikivam/siledam pool allpool. Jälgi, et nori lehe pealmisel pool olevad triibud oleksid sinu suhtes horisontaalselt. Nii on lihtne jälgida, et ülemine ca 1 cm laiune riba jääks riisist vabaks (selle osaga kleebitakse rull hiljem kokku). Hakka näppude abiga asetama nori lehele riisi ning mulju see kergelt nori külge (kindlasti ära vajuta kõvasti). Kui riis jääb liiga näppude külge, kasta näpud vahel külma vette (hoia kausike veega lähedal). Kata nori leht riisiga ühtlaselt, ka küljed (va ülemine riba). 

Kui nori leht riisiga kaetud, aseta alumisele ribale horisontaalselt täidist (ära kata kogu sushi pinda täidisega). Täidise koguseid saab veidi varieerida, kuid üldiselt peab arvestama, et sushi ei tuleks liiga suur ning et seda saab ühe ampsuga süüa.

Täidis lisatud, hakka bambusmati abiga sushit rulli keerama. Taas ära kõvasti vajuta, rulli mõõdukalt vajutades (kui liiga vähe vajutada, jääb sushi lagunev. Ilma riisita nori lehe osa kleebi veega niisutades sushirulli küllge kinni ja aseta "õmbluskoht" alpool taldrikule (lõika lahti veidi aja pärast).

Rulli sushi bambusmati abil kokku

Lahtine nori lehe osa niisutakakse veega ja kleebitakse rull kokku.

                             Maki-rullid ongi valmis. :)

Järgmisena on mul plaanis valmistada küpsetatud maki. Nautisime selle lummavat maitset juba mitmeid kordi restoranis, tellisime ka koju. Nüüd tahan ka ise järgi proovida!

Julge proovida! Harjutamine teeb meistriks!

Head isu!

Iga asja lõpp on millegi uue algus!

Ei saanud täna tähelepanuta jätta asjaolu, et keegi oli ühiselamu kööki jätnud mitmeks tunniks sellise isuäratava makaroniroa. Loodan, et selle õhtusöögi valmistaja seda blogi ei loe, seega võin mainida, et proovisin imenatuke seda nö pidurooga. Sinna sisse olid veel omakorda lisatud oad ja viineritükid. Ühel pildil, mis paikneb vihikute otsas, on näha esmapilgul oranzi plöga. Päris ausalt on tegemist kõrvitsasupiga, kuid minul tuli sellest välja kõrvitsapüree ehk teisisõnu ''titetoit''. Nimelt ostsin Selverist ühe sektori kõrvitsat ja panin selle keema. Tähelepanuks mainin, et ärge enne koorima hakake, sest muidu te lihtsalt peate seda koort maha saagima. Parem on keeta enne tooraine ära ja siis koorida. Pärast keetmist tuleks saumiksriga püreestada, kui see aga puudub, siis kahvliga- nii nagu mina tegin. Kogu see kupatus tuleks segada koorega- mida rammusam, seda parem. Mina segasin vahukoorega ja kõige lõpuks lisasin karrit- mida rohkem, seda uhkem. Ja valmis! Leidsin oma telefonist pildi selle nädala koolimenüüst. Mõtlesin, et selgitan võõrpäraste toitude tähendust. Minestrone supp: köögiviljasupp makaronidega. Valmis supp on üsna paks, maitserikas ja aromaatne, lausa kuninglikult hea. Kurzeme strooganov: Kurzeme ehk Kuramaa strooganov valmistatakse sealihast (kaelakarbonaad sobib kenasti) ning see on hele kaste. ''Ja nii ongi!'' (Ž. Fokin)

Pitsa? Pizza? πίτα?

Pitsa on ahjus küpsetatav ümmargune lahtine pirukas, mis kaetakse tomatipasta, juustu ja muude kattematerjalidega. Sünnikohaks peetakse Napolit, kuigi sarnast toitu valmistati juba Vana-Kreekas.
Tänapäeval on pitsa populaarne mitmel pool maailmas.
Nimi "pitsa" tuleb kreeka päritolu ladina keelsest verbist pinsere, mis tähendab 'pressima'.

Mina küpsetan tavaliselt pitsat siis kui on keegi külla tulemas ning katteks lisan seda, mida parajasti kapis leidub...


Seekordne pitsa tuli selline:

põhi:

pitsapõhja pulber
natuke õli
vett

tomatipasta

riivjuustu
sinki
paprikat

maitsestamiseks võid kasutada näiteks oreganot,vahemere ürdisegu või pitsamaitseainet.



Vala pitsapõhja pulber kaussi ning lisa klaasitäis vett ning veidi õli.

Sega komponendid segamini ning sõtku tainaks.







Seejärel vala tomatipasta ning aja see laiali.









Lisa kattematerjal ning raputa peale ohtralt riivjuustu.







Aseta eelsoojendatud ahju ning küpseta 200 kraadi juures 15 min.

Naudi ;) 

Esimene

Ühel reede õhtul sõitsin ma maale vanaema juurde. Kuna järgmisel päeval pidid tulema sinna ka mõned sugulased, mõtlesin midagi magusat valmis meisterdada. Sinna maani olin ma piirdunud enamjaolt kookide/tortide valmistamisega, mis ei vajanud ahjus küpsemist. Tol hetkel aga mõtlesin, et prooviks ise kringlit teha. Kuigi kellaaeg oli juba üpris hiline, otsisin ma internetist sobiva retsepti ja asusin kokkama.

TAINAS
50 g      toasoe pärm
4 dl       käesoe piim
4 sl       suhkur
1 tl        sool
200 g    toasoe või
1 kg      jahu
4 tk       toasoojad munad

TÄIDIS
1 dl       kakaopulber
2.5 dl    suhkur
200 g    toasoe või

MÄÄRIMISEKS
1 tk      muna

Hõõru pärm soola ja suhkruga vedelaks. Lisa käesoe piim ja pool jahust, sega ühtlaseks. Sõtku tükkidena toasoe või, siis ükshaaval munad ja ülejäänud jahu. Sõtku senikaua, kuni tainas lööb kausi servade küljest lahti. Kata rätikuga ja jäta 1 tunniks kerkima.
 Täidise tarvis sega toasoe või kakaopulbri ja suhkruga. Rulli tainas piklikuks nelinurgaks. Määri täidis peale ning rulli tainaplaat tihedalt kokku (rull ei tohiks tulla väga jäme, seepärast peabki põhi olema piklik). Lõika rull kaheks võrdsekstükiks, tõsta mõlemad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja põimi kokku palmikuks. Kinnita otsad, et täidis küpsedes välja ei voolaks. Keera palmik hobuserauakujuliseks või vormi kringliks, määri pealt munaga. Küpseta 175-kraadises ahjus 40-50 minutit (pöördõhurežiimil 30-40 minutit) või kuni kringel on kauni värviga ja küps. Lase rätiku all jahtuda.

 Maal oli võimalik küpsetada ainult puudega köetavas ahjus, ning ka see oli minu jaoks uus kogemus. Kuna ahju temperatuuri ma ei teadnud, pidin ma pidevalt kringlit vaatama ja keerama, sest kartsin, et see võib ära kõrbeda. Õnneks nii ei juhtunud. Aga kuna tegu oli minu esimese kringliga, siis ei osanud ma arvestada, kui õhukeseks ma taigna rullima pean ja kui peenike peab olema taigen kokku rullitult. Seetõttu oli mu kringel juba enne ahju panemist parajalt paksuke ja ahjus paisus ta veel. Lõpuks oli ahjuplaadi peal lihtsalt üks suurt saia meenutav küpsetis.
 Kuna retseptis ei oldud öeldud, kui suur või mitu kringlit sellest tainast saab, siis arvasin ma, et see ikka ühe kogus. Tegelikult ütleks ma, et sellest kogusest saaks kaks paraja suurusega kringlit.

 Kuna eelmisel õhtul olin ma eelnevast koolinädalast väsinud, ei hakanud ma ootama, kuni kringel ära jahtub ja ma saaksin sinna peale sulatatud šokolaadi panna. Selle tegin ma ära järgmise päeva hommikul.
 Esimese kringli kohta tuli see mul täitsa hästi välja. Mulle endale maitses ja ka teised kiitsid. Eks ta natukene kohmaka välimusega oli, aga nüüd olen targem ja tean, mida järgmine kord parema välimuse nimel paremini teha.
Olen rahul.

Selline nägi kringel siis välja vahetult peale ahjust välja võtmist. Lõpptulemusest unustasin kahjuks pilti teha.

"Ebaõnn tuleb nagu kibe rohi alla neelata" - Andrus Kivirähk

Et asi liiga roosiliseks ei kisuks, sisaldab minu täna postitus üht ebaõnnestumist.
Tavaliselt külastab ebaõnn just siis, kui tema jaoks kõige vähem aega on ning ega seegi kord polnud erand..
Kuid oma vigadest õpime ning järgmine kord oleme õnnestumisele juba lähemal :)

Singi-juustu "quiche"

Põhi:

3 dl       jahu
150 g    võid 
0,5 tl     soola
2 sl       vett


Kate

3             muna
3,5 dl      rõõska koort
1             suur sibul
0,5 tl       soola
2 dl         riivjuustu
200 g      sinki 

Haki külm või jahuga. 
Lisa vesi, sõtku kiiresti tainaks ja aseta tunniks külma. 
Rulli tainas ümmarguseks kettaks ning aseta vormi põhja ja äärtele. Torka kahvliga tainapõhja mõned augud. 
Küpseta ahjus 225 kraadi juures 10 minutit. 

PS! Enne ahju panemist soovitan ikka õige pirukavormi välja otsida.. mida mina ei teinud (miks? Ehk ma ei osanud kell 3 öösel korralikult retsepti lugeda, igat asja tuleks ikka omal ajal teha... )
 ja sealt minu allakäik alguse saigi ning lisaks lasin veel põhjal liialt pruuniks ja kõvaks küpseda - hoidisin üle lubatud aja ahjus.. (tahtmatult ;) )   

Selline oleks sobiv vorm : 

Pruunista pannil sink ja sibul ning aseta eelküpsetatud põhjale

See faas õnnestus :) 

Klopi munad ja koor segamini ning maitsesta. Sega hulka riivjuust ja kalla segu pirukale.
Küpseta ahjus 200 kraadi juures 20-30 min, kuni pirukas on pealt helepruun. 

 

Vot nii juhtub kui retsepti lugeda ei oska ja kell 3 öösel küpsetad...

Ja voila! :) Selline ta siis välja näebki.. 

Aga oma vigadest õpime, eks   :) 

"Head isu!"