



Ei saanud täna tähelepanuta jätta asjaolu, et keegi oli ühiselamu kööki jätnud mitmeks tunniks sellise isuäratava makaroniroa. Loodan, et selle õhtusöögi valmistaja seda blogi ei loe, seega võin mainida, et proovisin imenatuke seda nö pidurooga. Sinna sisse olid veel omakorda lisatud oad ja viineritükid.
Ühel pildil, mis paikneb vihikute otsas, on näha esmapilgul oranzi plöga. Päris ausalt on tegemist kõrvitsasupiga, kuid minul tuli sellest välja kõrvitsapüree ehk teisisõnu ''titetoit''. Nimelt ostsin Selverist ühe sektori kõrvitsat ja panin selle keema. Tähelepanuks mainin, et ärge enne koorima hakake, sest muidu te lihtsalt peate seda koort maha saagima. Parem on keeta enne tooraine ära ja siis koorida. Pärast keetmist tuleks saumiksriga püreestada, kui see aga puudub, siis kahvliga- nii nagu mina tegin. Kogu see kupatus tuleks segada koorega- mida rammusam, seda parem. Mina segasin vahukoorega ja kõige lõpuks lisasin karrit- mida rohkem, seda uhkem. Ja valmis!
Leidsin oma telefonist pildi selle nädala koolimenüüst. Mõtlesin, et selgitan võõrpäraste toitude tähendust.
Minestrone supp: köögiviljasupp makaronidega. Valmis supp on üsna paks, maitserikas ja aromaatne, lausa kuninglikult hea.
Kurzeme strooganov: Kurzeme ehk Kuramaa strooganov valmistatakse sealihast (kaelakarbonaad sobib kenasti) ning see on hele kaste.
''Ja nii ongi!'' (Ž. Fokin)
No comments:
Post a Comment