AD 2013 viimane!

Kihvti vana-aasta ärasaatmist ning säravat uut aastat!
Selle aasta viimase postituse otsustasin teha millestki maitsvast, hõrgust ja suussulavast - nimelt jäätisest, täpsemalt semifreddost. 
Retsept on imelihtne ja valmib kiirelt :)


Vaja läheb :
4 muna
500 ml vahukoort
vaniljekauna (kuna mul seda käepärast ei olnud, kasutasin vanilliessentsi ja vanillisuhkrut)
vanillisuhkrut

Oma maitse järgi erinevaid lisandeid, shokolaadi, marju vms - mina tegin seekord snickersiga



Eralda munavalged munakollastest ning vahusta munavalged kõvaks vahuks.
(Haki snickers peenikeseks ning pane veevannil sulama ning lisa ka veidikene tavalist tumedat shokolaadi - kui kasutad marju, siis jääb see etapp vahele ;)

Vahusta vahukoor. Klopi munakollased koos suhkruga (mida lisad oma maitse järgi, vastavalt kui magusat jäätist tahad, aga siiski vanillisuhkrut kasutades, läheb seda üsna palju) ning lisa vahukoorega ning sega. Lisa ka munavalgevaht ning sega kogu kraam ettevaatlikult segamini.

Aseta pool segu karpi ning seejärel vala snickersi-shokolaadi segu vahele, ning sega (samamoodi tuleb toimida, kui kasutad marju) ning seejärel vala ülejäänud vahukoore-muna segu peale.
Kaunistamiseks võid puistada üle snickersi puruga :)

Head isu ja veelgi maitsvamat uut aastat! :)

Sushi - unustamatu maitse!

Tundub, et enamus inimestel pole sushi esmakordsel söömisel kohe positiivselt vau-efekti tekkinud. Sushiga harjutakse enamasti järk-järgult ning seda õpitakse nautima tasapisi. Ma olen neid lausa teadlikult vältinud, kuna arvasin, et sushi mulle sugugi ei maitse. Olen sushit tõeliselt armastama õppinud alles hiljuti. Täiesti kummalisel kombel tekkis mul mingi alateadlik sushi-isu eelmise aasta lõpupoole. Käisime mitmetes sushi restoranides, proovisime palju erinevaid sushi rulle, kuid see isu lihtsalt kasvas ja kasvas minus, kuni lõpuks ostsime kõik sushiks vajaliku ning tegime seda esimest korda ise kodus. Kui ma muidu ei pelga ka keerukamaid retsepte, siis sushi vastu oli mul teatav aukartus ning ma võtsin väga kaua hoogu, et seda ise teha julgeks. Sest sushi puhul on väga palju reegleid, mida tuleb kindlalt järgida. Kõige olulisem on sushi juures õigesti keedetud riis ja kvaliteetne ning värske tooraine.

Sushi valmistamine

Mida sushi valmistamiseks vaja läheb :

• bambusmatt - spetsiaalne vahend sushi rullimiseks 
• sushiriis
• nori lehed ehk kuivatatud merevetikas
• riisiäädikas
• marineeritud ingver
• wasabi ehk Jaapani mädarõigas
• Jaapani sojakaste
• wakame vetikas 
• röstitud seesamiseemned. 

Kui juba läheb sushi valmistamiseks, tuleb osta võimalikult värske kraam täidiseks. Mina kasutasin järgmiseid koostisosi:

• avokaado
• tiigerkrevetid
• (graavi)lõhe
• kalamari

Enne sushi valmistamist pane kõik komponendid taldrikutele valmis. Sushi vahele lõigatakse köögiviljadest reeglina peenikesed ribad (kurk, paprika, avokaado). Krevette eraldi viilutama ei pea.

Maki-rullide valmistamine

Aseta nori leht bambusmatile läikivam/siledam pool allpool. Jälgi, et nori lehe pealmisel pool olevad triibud oleksid sinu suhtes horisontaalselt. Nii on lihtne jälgida, et ülemine ca 1 cm laiune riba jääks riisist vabaks (selle osaga kleebitakse rull hiljem kokku). Hakka näppude abiga asetama nori lehele riisi ning mulju see kergelt nori külge (kindlasti ära vajuta kõvasti). Kui riis jääb liiga näppude külge, kasta näpud vahel külma vette (hoia kausike veega lähedal). Kata nori leht riisiga ühtlaselt, ka küljed (va ülemine riba). 

Kui nori leht riisiga kaetud, aseta alumisele ribale horisontaalselt täidist (ära kata kogu sushi pinda täidisega). Täidise koguseid saab veidi varieerida, kuid üldiselt peab arvestama, et sushi ei tuleks liiga suur ning et seda saab ühe ampsuga süüa.

Täidis lisatud, hakka bambusmati abiga sushit rulli keerama. Taas ära kõvasti vajuta, rulli mõõdukalt vajutades (kui liiga vähe vajutada, jääb sushi lagunev. Ilma riisita nori lehe osa kleebi veega niisutades sushirulli küllge kinni ja aseta "õmbluskoht" alpool taldrikule (lõika lahti veidi aja pärast).

Rulli sushi bambusmati abil kokku

Lahtine nori lehe osa niisutakakse veega ja kleebitakse rull kokku.

                             Maki-rullid ongi valmis. :)

Järgmisena on mul plaanis valmistada küpsetatud maki. Nautisime selle lummavat maitset juba mitmeid kordi restoranis, tellisime ka koju. Nüüd tahan ka ise järgi proovida!

Julge proovida! Harjutamine teeb meistriks!

Head isu!

Iga asja lõpp on millegi uue algus!

Ei saanud täna tähelepanuta jätta asjaolu, et keegi oli ühiselamu kööki jätnud mitmeks tunniks sellise isuäratava makaroniroa. Loodan, et selle õhtusöögi valmistaja seda blogi ei loe, seega võin mainida, et proovisin imenatuke seda nö pidurooga. Sinna sisse olid veel omakorda lisatud oad ja viineritükid. Ühel pildil, mis paikneb vihikute otsas, on näha esmapilgul oranzi plöga. Päris ausalt on tegemist kõrvitsasupiga, kuid minul tuli sellest välja kõrvitsapüree ehk teisisõnu ''titetoit''. Nimelt ostsin Selverist ühe sektori kõrvitsat ja panin selle keema. Tähelepanuks mainin, et ärge enne koorima hakake, sest muidu te lihtsalt peate seda koort maha saagima. Parem on keeta enne tooraine ära ja siis koorida. Pärast keetmist tuleks saumiksriga püreestada, kui see aga puudub, siis kahvliga- nii nagu mina tegin. Kogu see kupatus tuleks segada koorega- mida rammusam, seda parem. Mina segasin vahukoorega ja kõige lõpuks lisasin karrit- mida rohkem, seda uhkem. Ja valmis! Leidsin oma telefonist pildi selle nädala koolimenüüst. Mõtlesin, et selgitan võõrpäraste toitude tähendust. Minestrone supp: köögiviljasupp makaronidega. Valmis supp on üsna paks, maitserikas ja aromaatne, lausa kuninglikult hea. Kurzeme strooganov: Kurzeme ehk Kuramaa strooganov valmistatakse sealihast (kaelakarbonaad sobib kenasti) ning see on hele kaste. ''Ja nii ongi!'' (Ž. Fokin)

Pitsa? Pizza? πίτα?

Pitsa on ahjus küpsetatav ümmargune lahtine pirukas, mis kaetakse tomatipasta, juustu ja muude kattematerjalidega. Sünnikohaks peetakse Napolit, kuigi sarnast toitu valmistati juba Vana-Kreekas.
Tänapäeval on pitsa populaarne mitmel pool maailmas.
Nimi "pitsa" tuleb kreeka päritolu ladina keelsest verbist pinsere, mis tähendab 'pressima'.

Mina küpsetan tavaliselt pitsat siis kui on keegi külla tulemas ning katteks lisan seda, mida parajasti kapis leidub...


Seekordne pitsa tuli selline:

põhi:

pitsapõhja pulber
natuke õli
vett

tomatipasta

riivjuustu
sinki
paprikat

maitsestamiseks võid kasutada näiteks oreganot,vahemere ürdisegu või pitsamaitseainet.



Vala pitsapõhja pulber kaussi ning lisa klaasitäis vett ning veidi õli.

Sega komponendid segamini ning sõtku tainaks.







Seejärel vala tomatipasta ning aja see laiali.









Lisa kattematerjal ning raputa peale ohtralt riivjuustu.







Aseta eelsoojendatud ahju ning küpseta 200 kraadi juures 15 min.

Naudi ;) 

Esimene

Ühel reede õhtul sõitsin ma maale vanaema juurde. Kuna järgmisel päeval pidid tulema sinna ka mõned sugulased, mõtlesin midagi magusat valmis meisterdada. Sinna maani olin ma piirdunud enamjaolt kookide/tortide valmistamisega, mis ei vajanud ahjus küpsemist. Tol hetkel aga mõtlesin, et prooviks ise kringlit teha. Kuigi kellaaeg oli juba üpris hiline, otsisin ma internetist sobiva retsepti ja asusin kokkama.

TAINAS
50 g      toasoe pärm
4 dl       käesoe piim
4 sl       suhkur
1 tl        sool
200 g    toasoe või
1 kg      jahu
4 tk       toasoojad munad

TÄIDIS
1 dl       kakaopulber
2.5 dl    suhkur
200 g    toasoe või

MÄÄRIMISEKS
1 tk      muna

Hõõru pärm soola ja suhkruga vedelaks. Lisa käesoe piim ja pool jahust, sega ühtlaseks. Sõtku tükkidena toasoe või, siis ükshaaval munad ja ülejäänud jahu. Sõtku senikaua, kuni tainas lööb kausi servade küljest lahti. Kata rätikuga ja jäta 1 tunniks kerkima.
 Täidise tarvis sega toasoe või kakaopulbri ja suhkruga. Rulli tainas piklikuks nelinurgaks. Määri täidis peale ning rulli tainaplaat tihedalt kokku (rull ei tohiks tulla väga jäme, seepärast peabki põhi olema piklik). Lõika rull kaheks võrdsekstükiks, tõsta mõlemad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja põimi kokku palmikuks. Kinnita otsad, et täidis küpsedes välja ei voolaks. Keera palmik hobuserauakujuliseks või vormi kringliks, määri pealt munaga. Küpseta 175-kraadises ahjus 40-50 minutit (pöördõhurežiimil 30-40 minutit) või kuni kringel on kauni värviga ja küps. Lase rätiku all jahtuda.

 Maal oli võimalik küpsetada ainult puudega köetavas ahjus, ning ka see oli minu jaoks uus kogemus. Kuna ahju temperatuuri ma ei teadnud, pidin ma pidevalt kringlit vaatama ja keerama, sest kartsin, et see võib ära kõrbeda. Õnneks nii ei juhtunud. Aga kuna tegu oli minu esimese kringliga, siis ei osanud ma arvestada, kui õhukeseks ma taigna rullima pean ja kui peenike peab olema taigen kokku rullitult. Seetõttu oli mu kringel juba enne ahju panemist parajalt paksuke ja ahjus paisus ta veel. Lõpuks oli ahjuplaadi peal lihtsalt üks suurt saia meenutav küpsetis.
 Kuna retseptis ei oldud öeldud, kui suur või mitu kringlit sellest tainast saab, siis arvasin ma, et see ikka ühe kogus. Tegelikult ütleks ma, et sellest kogusest saaks kaks paraja suurusega kringlit.

 Kuna eelmisel õhtul olin ma eelnevast koolinädalast väsinud, ei hakanud ma ootama, kuni kringel ära jahtub ja ma saaksin sinna peale sulatatud šokolaadi panna. Selle tegin ma ära järgmise päeva hommikul.
 Esimese kringli kohta tuli see mul täitsa hästi välja. Mulle endale maitses ja ka teised kiitsid. Eks ta natukene kohmaka välimusega oli, aga nüüd olen targem ja tean, mida järgmine kord parema välimuse nimel paremini teha.
Olen rahul.

Selline nägi kringel siis välja vahetult peale ahjust välja võtmist. Lõpptulemusest unustasin kahjuks pilti teha.

"Ebaõnn tuleb nagu kibe rohi alla neelata" - Andrus Kivirähk

Et asi liiga roosiliseks ei kisuks, sisaldab minu täna postitus üht ebaõnnestumist.
Tavaliselt külastab ebaõnn just siis, kui tema jaoks kõige vähem aega on ning ega seegi kord polnud erand..
Kuid oma vigadest õpime ning järgmine kord oleme õnnestumisele juba lähemal :)

Singi-juustu "quiche"

Põhi:

3 dl       jahu
150 g    võid 
0,5 tl     soola
2 sl       vett


Kate

3             muna
3,5 dl      rõõska koort
1             suur sibul
0,5 tl       soola
2 dl         riivjuustu
200 g      sinki 

Haki külm või jahuga. 
Lisa vesi, sõtku kiiresti tainaks ja aseta tunniks külma. 
Rulli tainas ümmarguseks kettaks ning aseta vormi põhja ja äärtele. Torka kahvliga tainapõhja mõned augud. 
Küpseta ahjus 225 kraadi juures 10 minutit. 

PS! Enne ahju panemist soovitan ikka õige pirukavormi välja otsida.. mida mina ei teinud (miks? Ehk ma ei osanud kell 3 öösel korralikult retsepti lugeda, igat asja tuleks ikka omal ajal teha... )
 ja sealt minu allakäik alguse saigi ning lisaks lasin veel põhjal liialt pruuniks ja kõvaks küpseda - hoidisin üle lubatud aja ahjus.. (tahtmatult ;) )   

Selline oleks sobiv vorm : 

Pruunista pannil sink ja sibul ning aseta eelküpsetatud põhjale

See faas õnnestus :) 

Klopi munad ja koor segamini ning maitsesta. Sega hulka riivjuust ja kalla segu pirukale.
Küpseta ahjus 200 kraadi juures 20-30 min, kuni pirukas on pealt helepruun. 

 

Vot nii juhtub kui retsepti lugeda ei oska ja kell 3 öösel küpsetad...

Ja voila! :) Selline ta siis välja näebki.. 

Aga oma vigadest õpime, eks   :) 

"Head isu!" 

Hellita lähedasi, sõpru ja iseennast maitsvate šokolaadi hõrgutistega!

Hei!
Kuna sügis on käes ja ilmad pole just kõige soojemad ning päikeseküllasemad, vajame me kõik midagi, mis ergutaks meid ja meie meeli neil lühikestel ja tihti hallidel sügispäevadel! Selleks on meil loomulikult šokolaad!
   Kakaopuul kasvavad samaaegselt nii õied kui ka viljad. Üks kakaopuu annab aastas umbes 20-30 vilja. Iga vili sisaldab valget magusamaitselist viljaliha, mille sees on omakorda 25-40 seemet ehk kakaouba.

  Šokolaadi ajalugu algab Kesk-Ameerikast, kus maiadel olid kakaoistandused Yukatani poolsaarel juba rohkem kui 2000 aastat tagasi. Päris alguses tarvitati söögiks ainult kakaopuu viljade viljaliha, sest seemnete maitse oli liialt mõrkjas niisama krõbistamiseks.Hoopis uue tähenduse sai kakaovili aga siis, kui terasemad maiad märkasid, et lõkkest tõusev meeldiv aroom on otseselt seotud sinna kukkunud või poetatud kakaoseemnete põlemisega. Üsna kiiresti õpiti kakaoseemneid röstima, neid kivide vahel purustama ning segama vee ja vürtsidega.

Täna hommikul ärgates, paistis aknast hall, pilvine ilm. Panin kohvi valmima ning ise läksin raamaturiiuli juurde, kohvi kõrvale mingi maitsva hõrgutise retsepti otsima. Ja mis ma leidsin! Šokolaadi raamatu!

Selles raamatus leidub nii magusaid hõrgutisi šokolaadiga kui ka šokolaadi kasutamist pearoogades!

Näiteks erakordse ja võrratu maitseelamuse pakub

Lõhe valge šokolaadi kastmes.

See on lihtsalt valmistatav kalaroog, kus maitseid kroonib magushapukas valge šokolaadi kaste, mis on maitsestatud roseepiprateradega. Lisaks sellele leiad sealt palju muid huvitavaid retsepte.

Kuna hommikul on aga üsna kiire, valisin lihtsalt valmistatavaid ja väga mahlaseid koogikesi, mis meenutavad pisut muffineid.

 Nad säilivad hästi õhukindlas karbis, neid on mugav tööle kaasa võtta või järgmiseks hommikuks jätta, kuid maitsevad nad vaieldamatult parimalt ahjusoojana.

Jagan ka retsepti.

Šokolaadi-mandlikoogikesed

Valmistamisaeg: 15 min +15 min ahjus

Portsjoni kogus: 12 tk

Vaja läheb:

150 g tumedat šokolaadi

1,5 dl vahukoort

1 dl tuhksuhkrut

60 g võid

0,5 dl jahu

0,5 dl jahvatatud mandleid

0,5 tl küpsetuspulbrit

3 suurt munavalget

Valmistamine:

   Kuumuta koor kastrulis keemiseni ja vala väiksesse kaussi tükeldatud šokolaadi peale. Mòne minuti pärast sega läbi, kuni šokolaad on sulanud. Sega teises kausis tuhksuhkur, jahu, mandlijahu ja küpsetuspulber. Lisa kergelt lahtiklopitud munavalged ja lõpuks sulatatud või. Vala juurde šokolaadikreem ja sega ühtlaseks. 

   Nüüd on aeg segu vormidesse valada ja ahju panna. (Mina kasutan eelnevalt võiga määritud muffinivorme.)

   Kuumuta ahi 180-kraadini ja küpseta ca 15 min, kuni koogikesed valmivad. 

   

   HEAD ISU!!!

   

Dilemma

Kas šokolaadi- või vaniljejäätis? Vastus on.. vaniljejäätis! Miks valida just vanilje oma? Sest ma ei mängi esimest korda, ma tean, millest ma räägin. Vaniljejäätis ei ole nii spetsiifilise maitsega. Olenevalt tujust saab sinna lisada erinevaid maitsed juurde: maasika-, mustsõstra- või õunamoosi. Kui kellelgi rahakott kannatab, siis osta juurde erinevaid maitsesiirupeid. Ise söön seda kas virsikukompoti või külmutatud maasikatega. Viimase puhul sulatan enne poolpehmeks ja samuti teen ka jäätisega. Jäätis peab olema piisavalt sulanud, et külm süüa poleks, kuid piisavalt tahke, et lusikaga segades mõnus kreem tekiks. Milline olemus on veel vaniljejäätisel? Mina eelistan šokolaaditükkide või halvaaga varianti. Esimese puhul eelistatumalt Vau firma toodet, sest Premia oma on liiga lurri maitsega. Küll aga ei meeldi mulle see ''eriti rammus'', sest see on tõesti liiga koorene, kuid magusaisu saab mõneks ajaks vägagi rahuldatud. Vaniljejäätisega saab teha mitmesuguseid kokteile. Jäätisekokteile eelistatakse teha/tellida õuna-, segu- ja ploomimahlaga. Mina eelistan seda viimast varianti. Üks kaval nipp, mille puhul kasutasin kunagi vaniljejäätist oli apelsinikook, mida otse ahjust tulles sellega serveerisin. šokolaadijäätist ei söö ma praktiliselt üldse, kuigi on esinenud teatud juhtumeid. Näiteks on palutud osta mõnel tuttaval jäätiseid ning tahes-tahtmata on ta tulnud poest kaheksa šokolaadimaitselise Säästu jäätisega. Sellistel puhkudel ei jää muud üle, kui tõega silmitsi seista ja murdosa sekundil käib peast läbi mõte: ''Äkki see hakkab meeldima?'', kuid ennast ei tasu petta. Mõnikord, tellides masinajäätist, olen lasknud teha sega variandi: pool pruun ja pool valge. Miks ei tasu eelistada šokolaadijäätist? Eriti halva kogemuse on jätnud paar aastat tagasi turule tulnud tume šokolaad kirsitükkidega. Kuigi tume šokolaad on maailma parim, on need kaks maitset teineteise vastandid. Samuti kehtib see ka vastava jäätisetoote kohta. šokolaadijäätis on oma maitse poolest liiga tummine, kuid mul on üks tuttav Jüri, kes tellib šokolaadijäätisega kokteile.

Sacher

Sacheri tort on pärit Viinist, Euroopa kuulsaimate kohvikute linnast. Selle mõtles 19.sajandi alguses välja Franz Sacher, vürst Metternich'i ülemkondiiter, mõnede allikate andmel küll ainult kondiitriõpilane. Originaalretsepti üle on vaieldud aastaid, tüli jõudis mingil ajal isegi kohtusse, kusjuures kohtuprotsess olevat kestnud kuus aastat. Viinis tegutseb siiani Franz Sacheri poja poolt rajatud Sacheri luksushotell, mille kohvikus on Sacheri torti pakutud juba rohkem kui 175 aastat ja mis peab ennast tõelise ning ainuõige retspeti pärijaks.

Koogile annab  iseloomu šokolaadi-biskviit-tainas, šokolaadi külluslikku maitset täiendab aprikoosikeedis. Pealt on tort lakooniline - sile šokolaad, kust ei tohiks puududa kuulsa esmavalmistaja nimi. Traditsiooniliselt serveeritakse Sacheri torti vahukoore ja kohviga. 

Kuna mu isal on homme sünnipäev ning Sacheri tort kuulub tema lemmikute hulka, siis olen talle viimased kaks aastat sünnipäevaks seda torti teinud ning jätkasin traditsiooni ka see aasta. 

Põhi:

225 g mõrušokolaadi

200 g jahu 

150 g suhkrut

120 g võid

7 muna

Vahele määrimiseks:

150-175 g aprikoosikeedist

Kate:

225 g mõrušokolaadi

100 g tuhksuhkrut

80 ml külma kanget kohvi

50 g võid

2-3 tilka vanilliessentsi või 1/2 tl vanillisuhkrut

+ 

50-75 g mõrušokolaadi nime jaoks :) 

Sulata šokolaaditükid vesivannil ja lase jahtuda. 

Vahusta suures kausis või ja suhkur. 

Vahustamist jätkates lisa ükshaaval munarebud, sulatatud šokolaad ja jahu. 

Vahusta munavalged tugevaks vahuks ning sega ettevaatlikult taignasse. 

Tõsta tainas ettevalmistatud vormi (ehk küpsetuspaberiga voodertatud). 

Küpseta 160-kraadises ahjus 50-60 minutit..... 

Lase tordipõhjal täielikult jahtuda ja lõika see kaheks kettaks. 

Määri alumisele kettale aprikoosikeedist ja tõsta teine ketas peale.





(Kuna need kaks ketast on üsna haprad, siis võivad nad kergesti purunueda - sel juhul tuleb panna terve ketas alumiseks ning ülemise ketta tükid laduda keedise peale.. ) 

Katteks sulata veevannul või ja šokolaad. 

Lisa külm kohv, tuhksuhkur, vanilliessents (või vanillisuhkur), klopi läbi ja määri tordi pealmisele kihile ning külgedele.

Et olla originaalitruu, nirista sulatatud šokolaadiga tordile ka kuulsa Sacheri nimi. 

See tort oleks hea eelmisel päeval valmis teha ja hoida jahedas kohas või külmkapis. 

Head isu :)

Õunad, õunad, õunad!

Õunauputus on sügiseti tavaline nähtus.
Kuna õun toorena on väga maitsev puuvili, kuid samas ka selline millest kiiresti ära tüdineb, mõtlesin hakata tegema järgmised postitused õuntest.

Õunauputus vol. 1

Ahjuõunad

See retsept pärineb minu vanaemalt ning omakorda veel varasematest põlvkondadest.

Vaja läheb
õunu
natukene vett ja õli
suhkrut
kaneeli


Puhasta õunad, kuid Eesti õunade puhul ära koori.
Lõika õunad sektoriteks ning aseta kõrgete äärtega alusele

Vala umbes 40 ml vett ja 1 spl täis õli.
Puista õunad üle suhkru ja kaneeliga ning aseta eelsoojendatud (200 kraadi) ahju.


Küpseta umbes 7-10 min, kuni õunad on pehmed.
Aseta kaussi ning soovikorral vala üle külma piimaga.





Head isu!

Et uus saaks alguse...

Selleks, et uus saaks alguse on vaja vana ära saata ja nii saadamegi vana nädala ära ja võtame uue nädala vastu ootusega, et tuleks veelgi produktiivsem, edukam ja rõõmsam nädal.. 

Seekordne postitus koosneb mitmest tükist, mis moodustavad ühtse terviku  -  kõik toidud on tehtud erinevatel päevadel, kuid siiski kuuluvad nad kokku. 

Esimene pusletükk : 

Hommikusöök. 

Vaba päev, hiline ärkamine, päikesepaiste! 

Kõik need kolm märksõna olid vihjeks teha midagi teistsugust, kui tavapäraseks saanud hommikune võileib. 

Munapuder

2-3 muna (olenevalt isust (; ) 

3-4 sl piima

soola

tilli või murulauku 

soovikorral sinki

praadimiseks õli 

Löö munad kausi äärel katki ning libista sisu kaussi, klopi kahvliga segamini. 

Lisa sool ja piim, sega veelkord läbi. 

Mina lisan kohe tilli, enne praadimist, kuid võib ka hiljem lihtsalt peale raputada :) 

Pane pann tulele ning lisa õli. (Kui on soov lisada ka sinki, siis pane sink vahetult enne munasegu pannile.) 

Vala munasegu pannile ning liiguta laipa pannilabidaga kiirelt mööda põhja. 

Kui kogu munasegu on ühtlaselt hüübinud (selleks kulub umbes 2-3 min) 

libista roog taldrikule. Raputa peale tilli või murulauku. 

Head isu :) 

Teine pusletükk: 

Lõunasöök 

Kuna olin pikka aega toitunud pagaritoodetest, burgeritest ja muust kiirelt valmivast toidust, siis oli soov teha midagi värsket, kerget ja maitsvat.. 

 Kanasalat

250-300 g kanafileed
kurki
paprikat
tomatit
jääsalatit

kastmeks 1) caesari salati kaste või 2) oliiviõli-palsamiäädika segu

soola, maitseaineid



Lõika jääkapsas väikesteks tükkideks ning aseta taldriku põhja.


Lõika paprika, tomat, kurk ning lisa jääkapsa peale.

Lõika kanafilee kuubikuteks.
Pane pann tulele, lisa õli ning pane kanafilee kuubikud pannile.
Prae kanafilee läbi ning maitsesta soola ning meelepäraste maitseainetega (mina kasutasin seekord Vahemere ürdisegu).


Lisa kanafilee taldrikule ning vala üle caesari või oliiviõli-palsamiäädika kastmega.

Head isu! 

Kolmas pusletükk


Õhtusöök

Seekordne õhtusöök juhtus olema päeva ainus eine siis  tänu sellele tuli see veidi toitvam kui tavaliselt.

Tatra-hakkliha-köögivilja panniroog


klaasitäis tatart
erinevaid köögivilju (mina kasutan külmutatud köögiviljasegu "Panniroog" firmalt Härmavili)
300 g hakklihta
võid
soola, maitseaineid
soovikorral meelepärane kaste

Pane pott koos veega tulele, maitsesta soolaga ning aja vesi keema.
Lisa tatar.


Prae pannil koos võiga köögiviljad ning hiljem kui köögiviljad on peaaegu valmis, lisa hakkliha.
Tatra valmimisel lisa see köögivilja-hakkliha segule ning sega pannil segamini.

Maitsesta soola ning meelepäraste maitseainetega.

Aseta toit taldrikule ning soovikorral lisa meelepärast kastet (mina kasutan tavalist hapukoort..)

Head isu!  

Liisa.